http://eliitklass.blogspot.com/
http://911andshit.blogspot.com/
Wednesday, October 22, 2008
Monday, October 13, 2008
Filler of the week
American President Calvin Coolidge had a reputation in private of being a man of few words and was nicknamed "Silent Cal."
A possibly apocryphal story has it that Dorothy Parker, seated next to him at a dinner, said to him, "Mr. Coolidge,
I've made a bet against a fellow who said it was impossible to get more than two words out of you." His reply: "You lose."
A possibly apocryphal story has it that Dorothy Parker, seated next to him at a dinner, said to him, "Mr. Coolidge,
I've made a bet against a fellow who said it was impossible to get more than two words out of you." His reply: "You lose."
Wednesday, October 8, 2008
Business as usual I guess :D
Veel üks weekly progress report...
täitsa jube, kui vähee mul siin aega on ma ole üle nädala netti saanud... mul on siin jube raskeks läinud... valida kellega jooma minna:D:D tegin siiin vahepeal tööd saksa saatkonnas, see oli see suur päev kui saksa riik ühines... kell 2 saadeti külalised minema ja algas töötajate ja pillimeeste labrakas ma ei oska sõnadega väljendada, kuidas on panna pidu saksa pillimeestega, kui napsu ja õlle on tasuta piiramatutes kogustas, meil oli siin päris ooma oktoberfest. ma ärkasin kell 6AM LONDONIST VÄLJAS HEATHROW LENNUJAAMAS ja mu seljakott oli täis toopitud kooki:PP:P see oli üks nendest kordadest kkus ma lihtsalt naerssin enda ette pool tuundi ja siis hakkasin vaatama kuidas ma koju saan. siis käisin poola plikadega klubitamas nad jootsid mulle 6 klaasi topeltviina ilma pealekata... ma ärkasin lennujaamas-hahaha ja seekord juba teadsin kuidas sest mäletasin bus si peale istummist... ööbussid käivad siin pikendatud marsruudil, niiet see sama ture punane doubledecker kus nad öösel muideks ei ütle peauste nimesid, sõitis mööda minu peatusest(mis on kesklinnast ca. 20min kaugusel) ja vuras tunnike jagu edasi samas suunas...fucking hell. Londonis on kogu aeg labrakas, ma töötan siin ühe catering firma tarvis, mis mind iga kkord eri kohta topib, mul on natuke ropult üleliia tuttavaid:D üks ´hottelliomanik kkelle tarvis ma töötasin ostis mulle kotitäie riideid, et ma saaksin siia veel mõneks ajaks jääda ja tema hotellis tööd teha:P:P ma isegi kaalun, sest seal hotellis on hästi tore rahvas ja see iga äev eri kohas olemine vääsitab ka. vuot:D
issver pikaks läheb... sorry et pole kirjutanuud tükk aega, õigesti teed et tuletad meelde, sest ega ma mudu üldse eesti maale sõnumeid saata ei viitsi küll olen kuulnud, et inimesed juba teavad kus ma olen ja mis teed, niiet see sinu kaudu õnneksj jõuab mujale, seda et ma maha olen kärvand veel kuskilt tulnud pole:D
ole siis tubli edaspidigi ja mina üritan siin ka kuidagi eluvaimu säilitada:D ja sry jätkuvalt kõigi nende gramatiliste perversuste pärast
täitsa jube, kui vähee mul siin aega on ma ole üle nädala netti saanud... mul on siin jube raskeks läinud... valida kellega jooma minna:D:D tegin siiin vahepeal tööd saksa saatkonnas, see oli see suur päev kui saksa riik ühines... kell 2 saadeti külalised minema ja algas töötajate ja pillimeeste labrakas ma ei oska sõnadega väljendada, kuidas on panna pidu saksa pillimeestega, kui napsu ja õlle on tasuta piiramatutes kogustas, meil oli siin päris ooma oktoberfest. ma ärkasin kell 6AM LONDONIST VÄLJAS HEATHROW LENNUJAAMAS ja mu seljakott oli täis toopitud kooki:PP:P see oli üks nendest kordadest kkus ma lihtsalt naerssin enda ette pool tuundi ja siis hakkasin vaatama kuidas ma koju saan. siis käisin poola plikadega klubitamas nad jootsid mulle 6 klaasi topeltviina ilma pealekata... ma ärkasin lennujaamas-hahaha ja seekord juba teadsin kuidas sest mäletasin bus si peale istummist... ööbussid käivad siin pikendatud marsruudil, niiet see sama ture punane doubledecker kus nad öösel muideks ei ütle peauste nimesid, sõitis mööda minu peatusest(mis on kesklinnast ca. 20min kaugusel) ja vuras tunnike jagu edasi samas suunas...fucking hell. Londonis on kogu aeg labrakas, ma töötan siin ühe catering firma tarvis, mis mind iga kkord eri kohta topib, mul on natuke ropult üleliia tuttavaid:D üks ´hottelliomanik kkelle tarvis ma töötasin ostis mulle kotitäie riideid, et ma saaksin siia veel mõneks ajaks jääda ja tema hotellis tööd teha:P:P ma isegi kaalun, sest seal hotellis on hästi tore rahvas ja see iga äev eri kohas olemine vääsitab ka. vuot:D
issver pikaks läheb... sorry et pole kirjutanuud tükk aega, õigesti teed et tuletad meelde, sest ega ma mudu üldse eesti maale sõnumeid saata ei viitsi küll olen kuulnud, et inimesed juba teavad kus ma olen ja mis teed, niiet see sinu kaudu õnneksj jõuab mujale, seda et ma maha olen kärvand veel kuskilt tulnud pole:D
ole siis tubli edaspidigi ja mina üritan siin ka kuidagi eluvaimu säilitada:D ja sry jätkuvalt kõigi nende gramatiliste perversuste pärast
Thursday, October 2, 2008
Random warstory 3
Väike impro Inglise keele tunnist...
...walking into the restaurant. There were two machine guns firing from across the street at the restaurant and he just walked in. The rest of us were pinned down behind the tables. The Germans were keen to keep us from moving. Although Jane entered without getting hit, he still had to take cover behind the bar. The sergeant major sent two men to flank the machine guns, but they were mowed down immediately. So we were stuck here in the middle of Carentan, pinned down with glass breaking all around us and bullets whizzing by. Then it only got worse when we heard tank tracks and they didn't sound like a Sherman. There was a Panzer IV coming from down the street and pulled up slightly left from us. The machine guns were still keeping us down, but now the tank turret was pointed at us also. A 75mm HE shell can turn the entire restaurant into pulp real fast. We had to make a run for it and fast. 13 soldiers, including Jane, got up and got out of the restaurant...there should have been 30.
Lucky for us, the tank could serve as cover from the machine guns and there was no german infantry supporting the tank. Seconds after the last man got out, the tank fired and blew up most of the building, leaving a huge cloud of dust. We who were left, entered the building nextdoor. There were now 5 bodies on the street and we had only 8 men left. The tank now backed up and exposed his backside and engine to us. Suddenly Jane got up and ran out holding a grenade in his hand. He braved machine gun fire and climbed on the moving tank. he pulled the pin and opened the turret hatch, throwing the grenade inside. He jumped off, ran back, but was riddled with bullets and fell right there on the sidewalk. Seconds after, the tank exploded...
Jääb praegu lõpetamata ja vaevalt ta kunagi saabki lõpetatud...
...walking into the restaurant. There were two machine guns firing from across the street at the restaurant and he just walked in. The rest of us were pinned down behind the tables. The Germans were keen to keep us from moving. Although Jane entered without getting hit, he still had to take cover behind the bar. The sergeant major sent two men to flank the machine guns, but they were mowed down immediately. So we were stuck here in the middle of Carentan, pinned down with glass breaking all around us and bullets whizzing by. Then it only got worse when we heard tank tracks and they didn't sound like a Sherman. There was a Panzer IV coming from down the street and pulled up slightly left from us. The machine guns were still keeping us down, but now the tank turret was pointed at us also. A 75mm HE shell can turn the entire restaurant into pulp real fast. We had to make a run for it and fast. 13 soldiers, including Jane, got up and got out of the restaurant...there should have been 30.
Lucky for us, the tank could serve as cover from the machine guns and there was no german infantry supporting the tank. Seconds after the last man got out, the tank fired and blew up most of the building, leaving a huge cloud of dust. We who were left, entered the building nextdoor. There were now 5 bodies on the street and we had only 8 men left. The tank now backed up and exposed his backside and engine to us. Suddenly Jane got up and ran out holding a grenade in his hand. He braved machine gun fire and climbed on the moving tank. he pulled the pin and opened the turret hatch, throwing the grenade inside. He jumped off, ran back, but was riddled with bullets and fell right there on the sidewalk. Seconds after, the tank exploded...
Jääb praegu lõpetamata ja vaevalt ta kunagi saabki lõpetatud...
Friday, September 26, 2008
FUCK
It was a good laptop and I liked it...Intel Core 2 Duo T5450 1.66GHz, 2048MB DDR2 667MHz, 160GB 5400RPM , ATI Mobility Radeon HD2600 512MB, 15.4'' 1280x800 WXGA...
Damn...
Damn...
Saturday, September 20, 2008
Afgan ambush
Väike tekst pigem endale meeldejätmiseks kui miskiks muuks...
http://www.theglobeandmail.com/v5/content/pdf/gm_paratroopers_web.pdf
http://www.theglobeandmail.com/servlet/story/RTGAM.20080919.wparatroopers20/BNStory/International/home/?pageRequested=1
Prantsuse üksus ei olnud valmis selliseks rünnakuks, tervel rühmal oli ainult 1 raadio ja neile appi tulnud masinatel sai ruttu laskemoon otsa...600 padrunit igale relvale masinal on lihtsalt naljanumber, millest ei jätku isegi pooleks tunniks(ettevaatliku tulega venitati siiski 90 minutit välja). Õnneks olid teised üksused lähedal külakeses, ameeriklased tõid väljale tõsise hunniku õhuväge, aga igasugune maapealne liikumine sattus täpse tule alla..jutu järgi oli Talibanil korralikud snaiprid, seda pole varem ette tulnud. Alles tunde hiljem saabusid suuremad abiväed ja võideldi välja prantsuse üksuseni, paljud olid tapetud lähedalt ja nende varustus varastatud. Afganistani armee üksused käitusid äärmiselt ebaprofessionaalselt, kui nende masinad sattusid tule alla, põgenes mitukümmend meest jättes maha oma relvad, dokumendid ja varustuse vaenlasele.
Sündmus ise suht vana, aga lihtsalt praegu hakkab välja tilkuma täpsemat informatsiooni, mis juhtus ja kuidas...ning kui ohtliku pretsedendi võib see varitsus luua.
http://www.theglobeandmail.com/v5/content/pdf/gm_paratroopers_web.pdf
http://www.theglobeandmail.com/servlet/story/RTGAM.20080919.wparatroopers20/BNStory/International/home/?pageRequested=1
Prantsuse üksus ei olnud valmis selliseks rünnakuks, tervel rühmal oli ainult 1 raadio ja neile appi tulnud masinatel sai ruttu laskemoon otsa...600 padrunit igale relvale masinal on lihtsalt naljanumber, millest ei jätku isegi pooleks tunniks(ettevaatliku tulega venitati siiski 90 minutit välja). Õnneks olid teised üksused lähedal külakeses, ameeriklased tõid väljale tõsise hunniku õhuväge, aga igasugune maapealne liikumine sattus täpse tule alla..jutu järgi oli Talibanil korralikud snaiprid, seda pole varem ette tulnud. Alles tunde hiljem saabusid suuremad abiväed ja võideldi välja prantsuse üksuseni, paljud olid tapetud lähedalt ja nende varustus varastatud. Afganistani armee üksused käitusid äärmiselt ebaprofessionaalselt, kui nende masinad sattusid tule alla, põgenes mitukümmend meest jättes maha oma relvad, dokumendid ja varustuse vaenlasele.
Sündmus ise suht vana, aga lihtsalt praegu hakkab välja tilkuma täpsemat informatsiooni, mis juhtus ja kuidas...ning kui ohtliku pretsedendi võib see varitsus luua.
Thursday, September 18, 2008
Sass on lihtsalt liiga persekukkunud, pardon my french...
Olen pikemat aega Sassiga sidet pidanud emaili teel, kokku oleme kumbki vist 2 tükki saatnud...
Igaljuhul viimane kiri oli päris metsas ja seda päris mitmes mõttes, ma loodan et ta ei pahanda kui seda ka teistega jagan. Mingil määral võib siia vist ka edaspidi kirjavahetust üles panna. Selle tüübiga lihtsalt juhtub igasugu asju :D
No tere-tere-terv taavi...
minul raisal lääheb ikka pagana hästi, laupäevast saati olen ma lihtsalt joonud:P:P:P let me explain
minu elu läks astme võrra paremaks laupäeval, kui ma satusin thamesi festivalile... see oli muuseas vingeim festival millel ma olen olnud. muuseas oli seal balti riikide telk, kus olid ettevõtlusarendamise sihtasutuse (EAS-i) telk kus ma leidsin esimesed eestlased:D:D ja sealt läks pidu lahti kaks päeva järjest panin pidu leedu naiste arvelt, edasi jootsid mind eesti saatkon na töötajad ja eas-i esimees(ma muuseas esindasin eestit seal festivalil baltimaade telgis, kus ma tutvusin karja eestlastega) praegu elan kahe eesti plika juures camdonis, mis on vist üldse vingeim koht londonis, siin segunevad kõik ja ma mõtlen kõik kultuurid:D, kurat küll oleks mul aega, mul oleks praegu juba oma seiklustest kaheosaline romaan valmis, igatahes jälle highlighte... mitte lihtsalt eesti saatkonnas ei teata mind nimepidi, vaid seda teavad juba ligi 50 eestlast, nimelt ajan ma EAS-i abiga londoni eestlaste klubi, eestlasi on siin tegelt ligi 500... nendega on suured plaanid veel, tööd sain juba ammu baaris, pole viitsinud kordagi sinna minna, liiga lihtsalt saan hakkama rahata, sõbrunesin ühe plikaga keda ka sina tunned!!!!! tead kes, KERLI KÕIV...hahaa, panen pildi ka juurde, veits udune kahjuks, ta oli siin ühes eliitrestoranis,kus igast kuulsused käivad, kuhu ma tasuta sööma sain tutvusega:P, kerli on igavesti lahe, nii sõbralik ja armas, et jube ohe(kallistab jube tugevalt) igasttahes ta teeb siin turneed reedesel kontserdil olen vip listis ja tasuta muidugi:D:D seal saab olema ka esimene uus eestlaste klubi(sest siin oli mingi vana ka olemas aga see oli nii lame, et isegi saatkonnast paluti mul uut elu maarjamaa rahvale londonis sisse puhuda) sinna on mul juba eesti lipud ja videokaamera orgunnitud:D:D. hampstead heath on londoni suurim park ja öösel on sealt kivis peaga väääga lahe vaade londonile:D. inglise huumor rokib tegelt ja londonis on plikad ka kenad, korralikku ingliskeelt kõnelevast inimesest hoian kinni kahe käega jubedalt palju on välismaalasi, eriti poolakaid, sibulaid ja igast pigisid.
mul on siin olles vahel sellised hetked, et kas selline lahe olemine ongi päriselt, või kujutan ma endale neid asju ette, seetõttu palun ma aegajalt inimestel ennast näpistada, et veenduda', et ma ikka ärkvel olen:D:D samas üks kitarrist, kellega me eile õlle jõin ütles päris pullisti, just when everything looks great, everything goes shit:P (samas loodan, et mitte)
räägi nüüd ka seda, kuidas missi asjadega läheb, meillistis ma sinu nime veel ei näinud, samuti jutusta mis ise teed, kas töötadki veel tõllul, kuidas täisjõid, mis esper räägib, mis elus muud põnevat:D eesti ajalehed on mul siin olemas, tavaliselt üks kuni kaks päeva vanad(saatkonnast saab) aga jutusta ikka oma elust ka, kirjuta kasvõi pikemalt, ega mina pahaks ei pane, loen läbi huviga.
PS kui näiteks klassiekskursiooni ükskõik kuhu plaanite, anna teada kindlasti saan aidata, mul tulevad siin kontaktid igast maailma otsast:P ja sorry kirja sisu korrapärasuse pornograafia eest ma jätkuvalt ei viitsi neid asju üle lugeda.
Igaljuhul viimane kiri oli päris metsas ja seda päris mitmes mõttes, ma loodan et ta ei pahanda kui seda ka teistega jagan. Mingil määral võib siia vist ka edaspidi kirjavahetust üles panna. Selle tüübiga lihtsalt juhtub igasugu asju :D
No tere-tere-terv taavi...
minul raisal lääheb ikka pagana hästi, laupäevast saati olen ma lihtsalt joonud:P:P:P let me explain
minu elu läks astme võrra paremaks laupäeval, kui ma satusin thamesi festivalile... see oli muuseas vingeim festival millel ma olen olnud. muuseas oli seal balti riikide telk, kus olid ettevõtlusarendamise sihtasutuse (EAS-i) telk kus ma leidsin esimesed eestlased:D:D ja sealt läks pidu lahti kaks päeva järjest panin pidu leedu naiste arvelt, edasi jootsid mind eesti saatkon na töötajad ja eas-i esimees(ma muuseas esindasin eestit seal festivalil baltimaade telgis, kus ma tutvusin karja eestlastega) praegu elan kahe eesti plika juures camdonis, mis on vist üldse vingeim koht londonis, siin segunevad kõik ja ma mõtlen kõik kultuurid:D, kurat küll oleks mul aega, mul oleks praegu juba oma seiklustest kaheosaline romaan valmis, igatahes jälle highlighte... mitte lihtsalt eesti saatkonnas ei teata mind nimepidi, vaid seda teavad juba ligi 50 eestlast, nimelt ajan ma EAS-i abiga londoni eestlaste klubi, eestlasi on siin tegelt ligi 500... nendega on suured plaanid veel, tööd sain juba ammu baaris, pole viitsinud kordagi sinna minna, liiga lihtsalt saan hakkama rahata, sõbrunesin ühe plikaga keda ka sina tunned!!!!! tead kes, KERLI KÕIV...hahaa, panen pildi ka juurde, veits udune kahjuks, ta oli siin ühes eliitrestoranis,kus igast kuulsused käivad, kuhu ma tasuta sööma sain tutvusega:P, kerli on igavesti lahe, nii sõbralik ja armas, et jube ohe(kallistab jube tugevalt) igasttahes ta teeb siin turneed reedesel kontserdil olen vip listis ja tasuta muidugi:D:D seal saab olema ka esimene uus eestlaste klubi(sest siin oli mingi vana ka olemas aga see oli nii lame, et isegi saatkonnast paluti mul uut elu maarjamaa rahvale londonis sisse puhuda) sinna on mul juba eesti lipud ja videokaamera orgunnitud:D:D. hampstead heath on londoni suurim park ja öösel on sealt kivis peaga väääga lahe vaade londonile:D. inglise huumor rokib tegelt ja londonis on plikad ka kenad, korralikku ingliskeelt kõnelevast inimesest hoian kinni kahe käega jubedalt palju on välismaalasi, eriti poolakaid, sibulaid ja igast pigisid.
mul on siin olles vahel sellised hetked, et kas selline lahe olemine ongi päriselt, või kujutan ma endale neid asju ette, seetõttu palun ma aegajalt inimestel ennast näpistada, et veenduda', et ma ikka ärkvel olen:D:D samas üks kitarrist, kellega me eile õlle jõin ütles päris pullisti, just when everything looks great, everything goes shit:P (samas loodan, et mitte)
räägi nüüd ka seda, kuidas missi asjadega läheb, meillistis ma sinu nime veel ei näinud, samuti jutusta mis ise teed, kas töötadki veel tõllul, kuidas täisjõid, mis esper räägib, mis elus muud põnevat:D eesti ajalehed on mul siin olemas, tavaliselt üks kuni kaks päeva vanad(saatkonnast saab) aga jutusta ikka oma elust ka, kirjuta kasvõi pikemalt, ega mina pahaks ei pane, loen läbi huviga.
PS kui näiteks klassiekskursiooni ükskõik kuhu plaanite, anna teada kindlasti saan aidata, mul tulevad siin kontaktid igast maailma otsast:P ja sorry kirja sisu korrapärasuse pornograafia eest ma jätkuvalt ei viitsi neid asju üle lugeda.
Wednesday, September 17, 2008
Subscribe to:
Posts (Atom)