Poliitikat

Tuli järsku selline sähvatus, mille paneks tallele ja vaatab kas kukub nii välja nagu mõte tekkis...

Ehk siis praegu on olukord, kus Obama tirib USA'd tohututesse võlgadesse, rikub väliskaubanduse lepinguid, süstemaatiliselt hävitab 6 aastaga üles ehitatud luurevõrgustikku ja on üldiselt mannetu igal alal peale retoorika. Ometi ameeriklased armastavad teda, eriti meedia(kes oleks arvanud et ajakirjad võivad panna esikaanele pilte presidendist rannas ja bokseritega, samal ajal kui tema tegevus ei saa mitte vähematki kriitikat). Muidugi vabariiklased karjuvad, et võlg on kurjast, Obama kaitseb terroriste yadda yadda yadda...

Mõttekild siis järgmine...Praegu on täpselt sama olukord kui 70'ndatel.
70'-Nixon(vabariiklane) on äärmiselt ebapopulaarne Vietnami sõja ja Watergate skandaali tõttu.
00'-Bush(vabariiklane) on äärmiselt ebapopulaarne Iraagi sõja ja majanduslanguse tõttu.

70'-Sellele järgneb uus noor särav täht poliitikas vähese tegeliku kogemusega: Jimmy Carter(demokraat), ta valitakse tohutu entusiasmiga ja lubadustega muuta riigi suunda paremuse poole ning seda just föderaalvalitsuse kulutustega. Samuti lubatakse taastada USA maine pärast Vietnami sõda.

00'-Sellele järgneb uus noor särav täht poliitikas minimaalse tegeliku kogemusega: Barack Obama(demokraat), ta valitakse tohutu entusiasmiga kui esimene mustanahaline president ja lubadustega muuta riigi suunda paremuse poole ja seda läbi osava retoorika(tegelikkuses tohutute võlgade abil). Lubatakse taastada USA maine pärast Iraagi sõda.

70'-Algne toetus ja entusiasm vähenevad ja lõpuks varisevad kui selgub uue kursi kasutu iseloom. Lepitav välispoliitika viib Iraani pantvangikriisini ja üldisele USA maine langusele. Jimmy Carterist jääb mälestus kui ühest kõige halvemast presidendist ja pärast tema valitsust tuleb võimule vabariiklane- Ronald Reagan, üks parimaid asju mis selle riigiga juhtunud pärast Teddy Roosevelti.

00'-Praegu on Obama oma retoorika ja toetuse laineharjal ja tagasilöögid vildakast välispoliitikast ja vigasest eelarvest ning föderaalvalitsuse jagelemisest pole veel saabunud. Minu mõte siis selline, et las käib USA'st üle selline sotsialismipalavik mõneks ajaks, mannetu demokraadist president võib tuua endaga kaasa ka positiivse ajastu pärast oma läbikukkunud aastaid. Siiski poleks seda jama vaja ning seda suppi ei ole kellegil tarvis ära lürpida.

Muidugi on eelnev tekst minupoolne spekulatsioon, palju parem variant oleks, kui Obama suudaks tõesti oma suuri ideid korda saata, aga kahjuks võib noor president reaalsuselt tõsise põntsu saada. Ma loodan, et ma pärast loen seda ja näen et eksisin, aga mul on kuri tunne, et Obama juhtimise all lähevad USA's asjad allamäge veel pikemat aega.