Cold War II?

Inimkond pole kunagi kuigi pikalt rahu tundnud...viimane kord kui Euroopas oli pikemat aega rahu, tuntakse Pax Romana nime all, kuigi sõda oli peaagu pidev piiridel, ei toimunud midagi suurejoonelist ja terve Vahemere piirkond nautis pidevat stabiilset majanduskasvu Rooma Impeeriumi all. See kestis peaaegu 2 sajandit. Nüüd mõõdame me rahuperioode aastakümmnetes, mis muistsel ajal oli lihtsalt hingetõmbeaeg vanadel vaenlastel uuesti tuhast tõusta. Ajad pole kuigi palju muutunud. Esimene maailmasõda pidi olema sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, kahjuks kestis sellest verevalamisest tulenev rahu vaid 20 aastat, mil Saksamaa taas tuhast tõusis ja terve kontinendi jälle verre uputas. Kaks maailmasõda hävitasid sajanditepikkuse arengu tulemused, terved impeeriumid lagunesid mõlemal pool..Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan.
Kuid samas tõusid maailma esirinda 2 uut võimu - USA ja NSVL. Huvitaval kombel oli esimene Külm Sõda vägagi vähese verevalamisega, ehitati küll arsenale mis oleks võinud terve maakera populatsiooni kümmneid ja kümmneid korda hävitada, aga kellegil ei olnud moraalset debiilsust neid täiel määral kasutada. Piirduti vaid poliitilise kemplemise ja sõdadega "läbi vahendajate", nagu Iisrael vs. Araabia riigid, Ladina-Ameerika banaanivabariigid ja Aasia(Afganistaan, Lõuna-ja Põhja-Korea/Vietnam). Hüpati ringi kuni üks pool väsimusest kokku varises ja alles jäi USA ja hõisati, et nüüd algab Pax Americana, järgmine pikem sisemise stabiilsuse ja rahu periood. Loodeti Külm Sõda jätta seljataha ja rajada uut maailmakorda, kus Lääneriigid aitavad ülejäänud maailmal ennast üles ehitada ja elame õnnelikult aegade lõpuni prügi sorteerides ja tehnoloogiat arendades.
Kahjuks ei jätnud kõik riigid külma sõja mentaliteeti seljataha. Kus Läänemaailm nägi ühtsuse tekkimist, nägi Venemaa oma võimu nõrgenemist ja mõjusfääri kaotamist vastastele. 90'ndatel oli ta nõrk ja ei saanud suurt midagi Lääneriikide mõju kasvamise peatamiseks teha, see muutus 21. sajandi kõrgete naftahindadega. Nafta kõrge hind, mis oli päästnud Nõukogude Liidu 70'ndatel, päästis nüüd Vene Föderatsiooni allakäigust. Uue juhtkonnaga Putini võimu all on Venemaa tänapäevaks jälle kihvad kasvatanud ja tõotab vastu seista igasugusele NATO, ehk Lääneriikide võimu laiendamisele. 2004 oli Venemaa NATO laienemise vastu, ähvardati, aga neid ignoreeriti. 2007 oli Venemaa Kosovo iseseisvumise vastu, ignoreeriti. Nüüd rajatakse Ida-Euroopasse raketikilpi, mida Venemaa näeb suure ohuna endale. Kasutatakse päris karme sõnu, aga NATO ajab oma rida. Nüüd sõda Gruusiaga on kõigi tähelepanu alla toonud fakti, et Venemaa saab peale sõnade ka jõudu kasutada, kui anda talle piisavalt põhjust. Samal ajal on ka Lääneriikides kohale jõudmas arusaamine, et nn. Uus Maailmakord jääb rajamata ja me võime näha Teise Külma Sõja avalööke, kus käib poliitiline kemplemine ja väikesed sõjad mõjuvõimu pärast...20 aastat pärast eelmise Külma Sõja lõppu, oleks nüüdki riigijuhtidel kainemat pead kui Saakašvilil ja osatakse vältida otsest "kuuma sõda" Venemaa ja NATO vahel. Samal ajal peab leidma tasakaalu, et vältida liigseid järelandmisi, nagu juhtus aastal 1936-38.


Lihtsalt minu 5 senti, teema läks laiaks, aga ei oska praegu koomale ka tõmmata, tulevikus saab loodetavasti paremini.