Random warstory, ehk tööl hakkas igav 3

It was a dark night, the darkest John had ever seen, with clouds covering the stars and moon and no light on the ground, he couldn’t even see his own hands, let alone his weapon or comrades. It was a bad time for such a dark night, because the HQ ordered his men on 100% watch that night, expecting a full enemy counterattack at any moment. The men were tired and weary from fighting for the last 36 hours, yet they had to endure for another sleepless night. Then came the sound all to familiar to John and his platoon...like a collection of trains was being thrown through the air, and they were meant to fall on his position. The ground shook as bright flashes exposed the hastily dug positions they had to protect with their lives. A random stretch of dirt in the middle of France one would usually never notice, but now it was something worth dying for on both sides. The artillery lasted barely 15 minutes... getting low on ammo maybe, John thought. With neat German punctuality, barely 20 seconds later a group of infantry started to move towards their position, betraying its movement with breaking branches and clacking equipment. John ordered the mortars to fire flares which lit up the ground beneath...there he saw soldiers hoping to low-crawl to their positions. He wasn’t going to let that happen.
„Open Fire!“ was all he needed to shout as 24 rifles started emptying their clips..there should have been 52. The germans immediately hugged the ground in the hopes that the flares would soon die out and they could continue their advance over the open field. It was not in vain, the flares lasted for a minute and there wasn’t anything left to replace them. The initial salvo had thinned the german lines but still they had more than enough to overrun the defensive positions. The firefight went on after the flares had died down and now the darkness was only cut by muzzle flashes from both sides of the line. The germans were reluctant to move fast in the fear of another nasty surprise, but John knew he had nothing, all he had was about 20 men and their low-on-ammo rifles. It was only a matter of time until the germans reached the foxholes. Now it was every man for himself and there was nothing anyone could do to help others in their unit. The muzzle flashes stopped and the sounds of life-or-death fights started...
Dawnbreak brought clarity to the field...there were german bodies everywhere, confused by the unorganized placement of foxholes and the blue on blue contact that followed, the rest pulled back, fearing being outnumbered...if they had only known. John now had 10 men and himself left holding the so-called line of foxholes. The enemy’s failed night attack was probably just a test of strenght and John knew the real attack would follow at dawn, with armored vehicles, maybe even Tigers...he was told to expect Tigers. With only 2 PIAT systems and no one left who knew to use them effectively, they were pretty much screwed if any armor would decide to show up. John’s only hope was the reinforcement he was promised would be arriving two hours ago...nothing so far.
Then came the sound he dreaded the most, a Panzer engine was fired up in the distance...then another..christ, there was a whole battalion getting ready to move. But then John’s ear caught something else, a Cromwell unit closing in behind him. That had to be the most beautiful sight he had ever laid his eyes on. At least now he wasn’t completely hopeless...just utterly screwed.

Red Primer for Children and Diplomats

http://www.thepeoplescube.com/red/viewtopic.php?t=2223

Tänapäevani teemakohane tekst sellest suurest kommunismiloomisest siin ilmas. Päris andekas tükk kuuekümmnendate propagandat, mis juhuslikult langeb vägagi täpselt kokku minu nägemusega sotsialismiehitamisest.

Cold War II?

Inimkond pole kunagi kuigi pikalt rahu tundnud...viimane kord kui Euroopas oli pikemat aega rahu, tuntakse Pax Romana nime all, kuigi sõda oli peaagu pidev piiridel, ei toimunud midagi suurejoonelist ja terve Vahemere piirkond nautis pidevat stabiilset majanduskasvu Rooma Impeeriumi all. See kestis peaaegu 2 sajandit. Nüüd mõõdame me rahuperioode aastakümmnetes, mis muistsel ajal oli lihtsalt hingetõmbeaeg vanadel vaenlastel uuesti tuhast tõusta. Ajad pole kuigi palju muutunud. Esimene maailmasõda pidi olema sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, kahjuks kestis sellest verevalamisest tulenev rahu vaid 20 aastat, mil Saksamaa taas tuhast tõusis ja terve kontinendi jälle verre uputas. Kaks maailmasõda hävitasid sajanditepikkuse arengu tulemused, terved impeeriumid lagunesid mõlemal pool..Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan.
Kuid samas tõusid maailma esirinda 2 uut võimu - USA ja NSVL. Huvitaval kombel oli esimene Külm Sõda vägagi vähese verevalamisega, ehitati küll arsenale mis oleks võinud terve maakera populatsiooni kümmneid ja kümmneid korda hävitada, aga kellegil ei olnud moraalset debiilsust neid täiel määral kasutada. Piirduti vaid poliitilise kemplemise ja sõdadega "läbi vahendajate", nagu Iisrael vs. Araabia riigid, Ladina-Ameerika banaanivabariigid ja Aasia(Afganistaan, Lõuna-ja Põhja-Korea/Vietnam). Hüpati ringi kuni üks pool väsimusest kokku varises ja alles jäi USA ja hõisati, et nüüd algab Pax Americana, järgmine pikem sisemise stabiilsuse ja rahu periood. Loodeti Külm Sõda jätta seljataha ja rajada uut maailmakorda, kus Lääneriigid aitavad ülejäänud maailmal ennast üles ehitada ja elame õnnelikult aegade lõpuni prügi sorteerides ja tehnoloogiat arendades.
Kahjuks ei jätnud kõik riigid külma sõja mentaliteeti seljataha. Kus Läänemaailm nägi ühtsuse tekkimist, nägi Venemaa oma võimu nõrgenemist ja mõjusfääri kaotamist vastastele. 90'ndatel oli ta nõrk ja ei saanud suurt midagi Lääneriikide mõju kasvamise peatamiseks teha, see muutus 21. sajandi kõrgete naftahindadega. Nafta kõrge hind, mis oli päästnud Nõukogude Liidu 70'ndatel, päästis nüüd Vene Föderatsiooni allakäigust. Uue juhtkonnaga Putini võimu all on Venemaa tänapäevaks jälle kihvad kasvatanud ja tõotab vastu seista igasugusele NATO, ehk Lääneriikide võimu laiendamisele. 2004 oli Venemaa NATO laienemise vastu, ähvardati, aga neid ignoreeriti. 2007 oli Venemaa Kosovo iseseisvumise vastu, ignoreeriti. Nüüd rajatakse Ida-Euroopasse raketikilpi, mida Venemaa näeb suure ohuna endale. Kasutatakse päris karme sõnu, aga NATO ajab oma rida. Nüüd sõda Gruusiaga on kõigi tähelepanu alla toonud fakti, et Venemaa saab peale sõnade ka jõudu kasutada, kui anda talle piisavalt põhjust. Samal ajal on ka Lääneriikides kohale jõudmas arusaamine, et nn. Uus Maailmakord jääb rajamata ja me võime näha Teise Külma Sõja avalööke, kus käib poliitiline kemplemine ja väikesed sõjad mõjuvõimu pärast...20 aastat pärast eelmise Külma Sõja lõppu, oleks nüüdki riigijuhtidel kainemat pead kui Saakašvilil ja osatakse vältida otsest "kuuma sõda" Venemaa ja NATO vahel. Samal ajal peab leidma tasakaalu, et vältida liigseid järelandmisi, nagu juhtus aastal 1936-38.


Lihtsalt minu 5 senti, teema läks laiaks, aga ei oska praegu koomale ka tõmmata, tulevikus saab loodetavasti paremini.

The Greatest Raid of All Time

Kui juba praegu hommikul kell pool viis 2 postitust teen, võiks ka kolmandaga hakkama saada.

http://www.youtube.com/watch?v=mgF0R4dhUqk

Miskipärast vähetuntud operatsioonist, mis saavutas kuulsuse tänu puhtale õnnele ja munadele(häbitu laen inglise keelest), mis võttis selle planeerimine ja kordasaatmine.
Jeremy Clarkson teeb selgeks asja põhituuma, muidugi mul kombeks kõik wikist juurde lugeda.
http://en.wikipedia.org/wiki/St._Nazaire_Raid
Commandos kick ass :)

Old news is old

Ammu olen muretsenud selle väikese Eesti õhukaitse pärast, nüüd vähemalt midagi kasulikku ja kaasaegsemat arsenalis olemas. Muidugi õlaltlastavad süsteemid on ainult viimane abinõu, õige õhutõrje vajab mitmetasemelist õhukaitsesüsteemi...pikamaaraketid kaugemate sihtmärkide jaoks, lähimaaraketid helikopterite ja madalalt lendavate lennukite vastu. See tähendab terved patareid oma radari-ja raketisüsteemidega, mis soomukitel ringiliigutavad. Õlaltlastavad raketid on pigem see viimane kaitsekiht kui kõik muu on läinud või lihtsalt mitte saadaval.
Sellegipoolest teevad kõrgemad inimesed samme õiges suunas, tuues peale radarite meile ka tegelikke õhukaitsesüsteeme, mis võimelised ka midagi korda saatma radari infost lähtudes. Saaks nüüd midagi, mis mitmekesistaks ka teistes maavägede harudes meie kaitsevõimet(tankstankstanksTANKS! Lots of tanks...).

Märkamisaeg

Sai öölaulupeol käidud, päris hea elamuse sai, aga nagu Mägi ütles...20 aasta tagust tagasi ei saa ja ei ole tegelikult vajagi. Publikut oleks võinud muidugi rohkem kaasata ja polnud lihtsalt kuigi mõttekas mingit tüübi blues improt kuulata vahepeal. Parem võtta publik kaasa tuntud lauludega(mida põhimõtteliselt ka tehti, aga üksiksolist hakkas reeglina oma rida ajama mis teistel laulu sassi ajas). Samas pole ma ka eriline lauluinimene, jorutasin niisama kaasa jõudumööda...

First!

Et mitte Joonasele pettumust valmistada, otsustasin blogi teha kolme kerge sammuga.

Sellest tuleb päris random asi, mõte siin, link seal.
First thing to embed....



The End for now.