Sosnovõi Bori tuumajaamas seisati üks veel üks energiaplokk
28.08.2009 14:06
Tuumajaama kommunikatsioonijuht Sergei Averjanov rääkis uudisteagentuurile RIA Novosti telefoni teel, haiglast, et jahutussüsteemi kollektorist leiti auk see seletas ühtlasi jaama-koristajat vaevava probleemi, miks söökla põrandale alalõpmata nurka vett koguneb. Ta kinnitas, et radiatsiooni foon jaamas ja selle lähipiirkonnas jääb lubatu piiridesse täpselt see paras arv röntgeneid, et 10 minutit kuivava valge lina taustal seistes sinna terve luustik jõuaks jäädvustuda.
«Vea kõrvaldamiseks keerati üritati keerata võimsus nullini maha, sest sellised tööd nõuavad energiaploki peatamist ja jahtumist samuti vajavad need treenitud spetsialiste, viimased insenerid kes olid tuttavad Sosnovi Bor-i tüüpi tuumajaamadega surid Tšernobolis,» selgitas ta.
Averjanovi sõnul pandi plokk seisma kell 19.42 Moskva aja järgi 15 lähedalasuvat seafarmi jäid elektrita. Remonditööd peaksid lõppema algama 31. augustiks.
Sosnovõi Bori tuumajaamas töötab praegu esimene ja teine energiaplokk, neljas on kapitaalremondis. told you so.
Soome lahe ääres asuvat tuumajaama hakati ehitama 1967. aasta septembris. Esimene energiaplokk hakkas tööle 1973. aastal, neljas plokk 1981. aastal.Tšernobõli katastroofi ajaks tähistas neljas plokk oma 5 juubelit. Tuumareaktorite aastates on see ca. 35.
Keskkonnaameti kiirgusosakonna referent Lee Kungla ütles Postimees.ee'le, et neid pole õnnetusest teavitatud võttes näiteid minevikust siis ei teata venemaa oma tuuma-õnnetustest enne, kui duumas istuvatel taatidel hakkab juukseid peast sadama, kuid kui see on Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri skaalal esimese või teise astme õnnetus rahvusvahelisel agentuuril pole selle jaoks skaalat. Venemaal liigitatakse seda jama lihtsalt kausta "pizdets", nagu väidab Soome radiatsiooniohutuse keskuse juhataja Heikki Reponen, siis kiirgusohtu Eestile sellest ei tulene.
«Esimese astme õnnetustest ei peagi rahvusvaheliselt teavitama,» selgitas ta, lisades, et esimese ja teise astme õnnetused on reeglina ettevõttesisesed ning radiatsiooniohtu kaugemale need endast ei kujuta.
Vot selline lugu oli siis... päris tõsine jama tuleb siis kui kolm neljast energiaplokist seiskuvad. Miks on neid Tuumaelektrijaamades muidu alati vähemalt kaks? Ikka selle tarvis, et kui ühe reaktoriga peaks midagi juhtuma, siis on teine suuteline energia puudujäägi korvata ja katkise reaktori tuuma jahutada. Igatahes fakt on see et, mõnisada kilomeeter Eesti piirist eemal seisab üks maailma vanimaid töötavaid tuumaelektrijaamu. Ja seda haldavad inimesed kes on läbi ajaloo olnud tuumaenergiaga sama ettevaatlikud, kui pärdikud laetud revolvritega.
1 comment:
Uskumatult hea ja värvikas kirjeldus, aga probleem iseenesest on õõvastav.
Post a Comment